Saksi raamatukogu 90

1918. a kanti Saksi külaraamatukogu Eesti Vabariigi raamatukogude nimistusse.  Algselt oli raamatukogu Saksi vallamajas, mis asus Lasila tee ääres Saksi järvest mõnekümne meetri kaugusel. Arvatavasti oli raamatukogule eraldatud tuba, milles olid raamatukapp või riiulid ja laud toolidega. Seal sai ajalehti lugeda, uudiseid kuulda, rahva poolt kokku toodud raamatuid laenutada.

Algaastatel teenindas raamatukogu Saksi valla inimesi. Saksi vald asus Saksi mõisa ja Tõdva-Kõnnu
karjamõisa maadel Virumaal Kadrina kihelkonnas Valgejõe idapoolses osas. Kuna Valgejõgi on olnud Viru- ja  Järvamaa piirijõeks aastasadu, siis jõeäärsed alad on olnud ääremaad (keskustest kaugel). Raamatukogu oli kohaliku rahva kokkusaamise koht ja vaimu värskendaja, sest vallas ei olnud sel ajal ühtegi seltsimaja ega teist kultuuriasutust.

Peale Vabadussõda 1920. a loodi samas kohas Saksi Raamatukogu Selts.
Riik hakkas raamatukogude raamatuid doteerima ja ka vald ostis uusi raamatuid, ajakirju ning ajalehti. Raamatukogu fond Saksi Raamatukogus kasvas jõudsalt. Seltsi liikmed korraldasid luuleõhtuid, teoste arutelusid jm kirjandusega seonduvat. Eriti populaarsed olid meie vallarahva hulgas 1920–30ndatel aastatel Tammsaare teosed. Saksi RK Selts organiseeris mitmel korral Tammsaare õhtuid ning Hugo Vainjärve juhtimisel lavastati mingi osa „Tõest ja õigusest“.

Kohalik rahvas oli sellel ajal ärksa meelega ja koos käidi hoolega. Lisaks raamatukogu seltsile oli Saksis veel
lauluselts, käsitöö selts, kodundusselts, mesindusselts, näitering, omakaitse ratsaväe rühm, mille liikmed korraldasid Saksis ratsavõistlusi. Saksi segakoor käis laulupeolgi.

1940–1950 aastad oli Saksi raamatukogule kõige suuremate muutuste aeg. Iga uus võim tõi endaga kaasa
uued suunad ja loosungid. Raamatukogus pidi saksa ajal olema saksakeelset kirjandust ja perioodikat, vene
ajal venekeelset. Kuni 1991. aastani oli raamatukogudes vene kirjandus eri tähisega V, mitte T nagu praegu. Vene kirjanduse klassikute teoste lugemine  oli koolides kohustuslik, kuid peale klassikute tuli raamatukogul teha poliitilist agitatsiooni ning rahvas lugema meelitada näiteks Lenini teoseid jm kommunismi ülistavat.

Nõukogude ajal muudeti ka endist administratiivset jaotust sedavõrd, et Järva- ja Virumaa piiriäärsed alad
hakkasid koos kuuluma Tapa rajooni alla. Kolhooside tekkega moodustati uued adminüksused. Saksi külanõukogu hõlmas lisaks endisele Saksi vallale ka enne Järvamaale kuulunud Moe, Saiakopli, Nõmmküla, Kalle. Samu alasid soovis Saksi vald oma koosseisu juba 1930ndatel aastatel. 1937. a ilmus Järva Teatajas artikkel, kuidas Virumaa Järvamaaga kosjakaupa tahab sobitada ja just neid alasid endale igatseb.

Majandite ühinemisega seoses suurenes Nõmmküla sovhoosi territoorium 1970ndatel veel Kiku, Näo ja Karkuse ümbruse maadega. Samas sai raamatukogu juurde uusi lugejaid. Seoses lugemispiirkonna laienemisega, hakati raamatuid peale raamatukoguhoone laenutama laenutuspunktides ja Nõmmküla
haruraamatukogus.

Aastate jooksul on raamatukogu kolitud viis korda. 1952. a koliti raamatukogu siis juba endisest Saksi
vallamajast Saksi mõisahoonesse, kus asus sel ajal Saksi lastekodu. 1950ndate keskel koliti raamatukogu Saksi külanõukogu kontoriga samasse hoonesse Koluotsa külla Kirmanni tallu.  Peale 1962. a jaanuari suurt tulekahju, viidi raamatukogu Koluotsa külas asuvasse Uudelepa tallu. Tules hävis peaaegu kogu  raamatukogufond ning dokumentatsioon. 1975. a koliti peale remonti raamatukogu jälle Saksi knga
ühte majja Kirmannil.

 Viimane kolimine toimus 1996. a. Jälle toodi raamatukogu Saksi vallamajja, kuid nüüd juba asukohaga Moel, kus asub praegugi. Nii nagu algaastatelgi, on raamatukogu praegugi selle piirkonna ainsaks kultuuriasutuseks.

Taastatud Eesti Vabariik ei hellitanud seda piirkonda endisest sugugi paremini. Minu 81-aastane sugulane
Lokuta külast on elanud sünnist saadik ühes ja samas majas, kuid viies vallas – Saksi, Tapa, Assamalla, Kadrina, Undla vald. Viimase 17 a jooksul on piirkond olnud Kadrina, Saksi eelvalla, Saksi ja Tapa valla
koosseisus.

Minu eelkäijad Hugo Vainjärv, Õie Vulla, Mahta Metsjärv, Aita Samarüütel, Milvi Jõeots, Marju
Bugri on tublit tööd teinud, sest lugejatest puudust ei ole ja ärgas vaim on inimestel alles. Ümberkaudsed
inimesed armastavad raamatuid.

Raamatukogu töötajad on lisaks raamatute laenutamisele alati korraldanud ühisüritusi ja raamatute tutvustusi.
Kõige kauem on kohalikus raamatukogus töötanud Milvi Jõeots – 40 aastat. Teda on autasustatud parima
 raamatukogutöötaja medaliga ning endise Saksi valla rahvas valis ta parimaks kohalikuks töötajaks. Ta on pidanud ka kogu fondi kaks korda ühest majast teise kolima. Ka Õie Vulla on raamatukogu fondi kaks korda kolinud.

Novembris tähistame raamatukogu 90. sünnipäeva näitusega „Saksi Raamatukogu läbi aegade“,
 kus on välja pandud endiste raamatukoguhoidjate  kroonikaraamatud,  pildid, raamatud, ajakirjad, ajalehed
ja arhiivimaterjal Saksi valla endistest aegadest. Näitus on avatud  tööpäevadel kl 10–18 Moel, Saksi
raamatukogus.

Sirje Võsa, raamatukoguhoidja

Allikas: Tapa Valla Leht, 7.november 2008