Lokuta küla ajaloost

Kuni 1920ndate aastateni toimis Eestis ajalooline kihelkondlik jaotus: 9 maakonda ja 106 kihelkonda.

Lokuta küla jäi ajaloolisel Virumaal (Wierland) Kadrina kihelkonda (Kirchspiel St. Katharinen in Wierland) , Tõdva-Kõnnu mõisa maadele.

Kadrina kihelkonnas paiknes 19 mõisat - 1 kirikumõis ning 15 rüütlimõisast peamõisat koos 3 kõrvalmõisaga. Sellele lisandus 10 karjamõisat.

Kadrina kirikumõis (Pastorat St. Katharinen) ja Kruusimäe karjamõis

Arbavere (Arbafer) rüütlimõis
Hõbeda (Hoebbet) Vatku kõrvalmõis
Hulja (Huljal) rüütlimõis
Imastu (Mönnikorb) rüütlimõis
Jõepere (Jömper) rüütlimõis
Kihlevere (Kichlefer) rüütlimõis
Kolu (Heinrichshof) rüütlimõis
Lasila (Lassila) rüütlimõis
Loksu mõis (Lokso) - Saksi mõisa karjamõis; praegune asukoht: Loksu küla
Neeruti (Buxhöwden) rüütlimõis
Pala (Pallal) Udriku kõrvalmõis
Palmse (Palms) rüütlimõis
Polli (Kurrisaar) Udriku kõrvalmõis
Saksi (Saximois) rüütlimõis, praegune asukoht: Saksi küla
Tõdva-Kõnnu (Köndes) rüütlimõis
Udriku (Uddrich) rüütlimõis
Undla (Undel) rüütlimõis
Vatku (Wattküll) rüütlimõis
Vohnja (Fonal) rüütlimõis

Kadrina Kihelkonnast.

Kadrina kihelkond oli ajalooline kihelkond Virumaal, mida ümbritsesid Kuusalu kihelkond, Ambla kihelkond, Väike-Maarja kihelkond, Rakvere kihelkond ja Haljala kihelkond.


Muistne Kadrina kihelkond hõlmas nüüdse Kadrina valla ja osi Vihula vallast. Muinaslinnused asusid Mäeotsa linnamäel (Võduveres) ja Neeruti Sadulamäel[1].

13. sajandi alguses kuulus Kadrina piirkond Rävala muinaskihelkonda. Mõõgavendade ordu jõudis siia juba 1219. Järgmisel aastal, 1220 kinnitasid siin kanna taanlased, kes asutasid umbes 1240 kirikukihelkonna nimega Torvestavere (Taani hindamisraamatus Toruestæuæræ). Hiljem lühenes see Tristfer’iks. Kihelkonnas oli tol ajal 35 küla kokku 3-4 tuhande elanikuga.

Kogudus arvatakse olevat loodud aastal 1231. Esimene pühakoda rajati pühasse hiide, kuhu eestlased oma sõdalasi matsid. Praegune kivikirik ehitati 15. sajandil samasse paika. 1596. aastal mainiti kirikukroonikas esmakordselt püha Katariina nime (St. Catharinae). Sellest, koguduse kaitsepühaku nimest kujunes ajapikku tänapäevane nimi Kadrina.

Kadrina kihelkonnast Undla vallast on pärit Otto Strandman, Eesti Vabariigi mitmekordne riigivanem[4].


Olulise tõuke Kadrina kujunemisele andis 1870. aasta, mil valmisid Kadrina puidust jaamahoone ja Tallinn-Peterburi raudtee ning Kadrina kirikumõis. Kirikumõisa ja raudteejaama vahele tekkis 19. sajandi lõpuks Kadrina alevik.

1902 asutati Kadrina kihelkonnakool, 1907 Kadrina Hariduse Selts, 1910 ehitati haridusseltsimaja saal.

1926 rajati unikaalne maakividest ausammas Esimeses maailmasõjas ja Vabadussõjas langenute mälestuseks. 1930 ehitati Hariduse Seltsi Maja (rahvamaja), 1938 uus Kadrina koolimaja.

Lokuta küla kuulus aastatel 1866-1892  Tõdva-Kõnnu valda (Köndes) ja 19. sajandi alguses Saksi valda.

Allikas: Valdo Praust http://www.mois.ee/
ja http://et.wikipedia.org/wiki/Kadrina_kihelkond